Naiste suguelundid

suguteed - tupp, häbe, emakasNaise sisesuguelundid – paarilised munasarjad ja munajuhad, emakas ja tupp – asetsevad väikevaagna õõnes.

Munasarjad on pisikesed ploomikujulised elundid, kus toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid, naissuguhormoone – östrogeene ja progesterooni. Need hormoonid mõjutavad naise organismi kasvu ja arenemist ning põhjustavad perioodilisi muutusi emaka limaskestas. Munasarjas valmivad munarakud. Munarakk asub vedelikuga täidetud põiekese ehk folliikuli sees. Folliikulite arengut kontrollitakse hüpofüüsi (ajuripatsi) poolt toodetud hormoonide – gonadotropiinide – kaudu. Gonadotropiinide tootmist reguleerib hüpotaalamusest vabanev gonadotropiini vabastav hormoon (Gonadotropin Releasing Hormone, GnRH). Lõpliku küpsuse saavutab vaid üks folliikul, seda nimetatakse “dominantseks folliikuliks”. Ovulatsiooni käigus dominantne folliikul lõhkeb ja laseb vabanenud munarakul liikuda munajuhasse. Munaraku vabastamise järgselt muutub folliikul kollakehaks, mis hakkab tootma raseduse ja loote arenemist soodustavat hormooni – progesterooni. Munaraku küpsemise regulatsioon Munajuhad asetsevad mõlemal pool emakat ja ühendavad emakat munasarjadega. Munajuhas toimub munaraku viljastumine. Emakas paikneb kusepõie ja jämesoole vahel. Emaka paks sein koosneb sisemisest limaskestast (endomeetriumist), tugevast lihaskestast (müomeetriumist) ja serooskestast. Limaskestas eristatakse pindmist funktsionaalkihti, kus toimuvad perioodilised muutused ja sügavamat basaalkihti, mille arvel limaskest regenereerub ehk uueneb. Emaka limaskest moodustub tüüpilistest näärmetest ja rakurohkest stroomast. Emakakael asub tupe kohal. Tupp on emakakaela ja häbeme vahel asuv kanal. Suguküpses eas, 12-15…..45-55 aastastel, naistel toimub igal kuul munasarjades munarakkude tootmine ja emakas ettevalmistused viljastatud munaraku vastuvõtmiseks. Kui viljastumist ei toimu, järgneb emaka limaskesta pindmise funktsionaalse kihi eraldumine – menstruatsioon, millega kaasneb suurem või väiksem vereeritus. Keskmiselt 28 päeva pikkust menstruaaltsüklit (mensis ld.k. kuu) kontrollivad hüpofüüsi (ajuripatsi) ja munasarjade poolt toodetud hormoonid. Naise väikese vaagna elundid